Ajalugu

23.07.14

Valla kujunemise ajalooline ülevaade

1. Maa-ala kujunemine

Hiiumaa on nii tekkelt kui ajalooliselt arengult noor saar. Senistel andmetel oli Hiiumaa väheasustatud veel XIII sajandi keskel, kui Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu leppisid omavahel kokku Hiiumaa jagamises. Tookordne maajagamine hõlmas ainult Hiiumaa rannikut Sõru maaninast (praegune Emmaste vald) kuni suure kivini nüüdse Hiiessaare küla (praegune Pühalepa vald) juures ja valduse piiriks kujunes Vaemla jõgi. Rannikualad Sõrult Vaemla jõeni koos Orjaku ja Reigi laiuga läksid Lääne-Saare piiskopi valdusse. Piiskopi poolele tekkis 6 vakust, nende hulgas ka Sõrro ehk Hagapä vakus, millest moodustati hiljem Emmaste vald ja kihelkond.

Vakuse asustusest paiknes peamine osa veel XVI sajandi keskpaigas vanal rannavallil ja selle naabruses, ulatudes Sõrult ja Viirilt Prassile ja Harjule. Sõrro ehk Hagapä vakus hõlmas Hiiumaa kõige lõunapoolsema osa Sõrult kagusse Jausa külani. Läänes kuulus vakusesse rannikuala Nurstest ja Laartsalt kuni Õngu ning sisemaal Lelu metsataluni. Vakuse läänerannikule, nüüdse Vanamõisa küla kohale oli juba XV sajandil rajatud piiskopi ametimõis Alliksaare, mille juures oli ka sadamakoht. 1780.aastal lammutati Emaste külas olnud talud ja küla asemele rajati mõis. Küla elanikud paigutati Kurisule.
1782. aastal oli Emaste mõisal 142 talu 1334 elanikuga, ühe talu kohta tuli 9,4 inimest. 1858. aastal oli talude arv langenud 122-le, elanike arv aga suurenenud 1828-ni, mis teeb ühe talu kohta 14,7 inimest. Peale selle elas Emaste mõisa alal 182 vabadikku ning mõisas endas 33 inimest, mis annab kogurahvastikuks 2043 hinge.
XVII ja XVIII sajandil tähendas vald mõisapiirkonda. Seoses pärisorjuse kaotamisega moodustati Eestimaal valdu 1816.aastal enamasti mõisate järgi, s.t. tekkisid mõisavallad.
1866. aastal moodustati Keina kihelkonna lõuna- ja läänepoolsetest aladest uus, Emmaste kihelkond, mille territooriumile ei jäänud ühtki teist mõisavalda, peale üksikute Vaemla ja Kassari mõisale kuuluvate külade.
Kui 1858.aastal elas Emaste mõisavalla territooriumil ja mõisas ühtekokku 2043 hinge, siis 30 aastat hiljem, 1888.aastal oli mõisapiirkonna külades elanike arv kasvanud 3023-le. Kui sellele lisada veel 34 mõisasulast, saame elanike arvuks 3057.
Seega ühe inimpõlve 28-30 aasta jooksul kasvas Emmaste valla elanike arv umbes inimese 1000 võrra.
Valla territooriumil oli 2 kirikut: Emmaste Luterlik Kirik Nõmmel, valminud 1867.aastal ja Vene Õigeusu Kirik Kuristes.
Koole oli 3: Viiri Luteriusu Kool - asutati 1878.aastal - 2 õpetajaga, kus õppis 80-100 last; Mänspäe Luteriusu Kool asutati 1863.aastal, samuti 2 õpetajaga, kus õppis 80-90 last; Kuriste Õigeusu Kool 1 õpetaja ja 20-30 õpilasega.
Väärib märkimist, et enne nimetatud koole laskis Emaste mõisa omanik krahv de La Gardie ehitada Metsalauka karjamõisa maadele Metsalauka külla väikese kivimaja, kus õppis 1863.aastal 30 poeg- ja 5 tütarlast. Metsalauka kool oli Kärdla Kalevivabriku Erakooli järel teine kool saarel, kus lugemise ja kirikulaulu kõrval õpetati ka kirjutamist ja rehkendamist.
Peale kooli üleviimist Viirile 1878.aastal, hakati hoonet kasutama vallamajana. Hoone oli aga valla- ja kohtumajaks liiga väike ja 1895.aastal alustati talurahvaasjade komissari nõudmisel uue vallamaja ehitamist. Sama aasta sügiseks olid põhilised ehitustööd lõpetatud ja 1896.aasta jaanuaris võttis valla volikogu ehitise vastu tingimisi. Peale 1945.aastat on hoonet kasutatud haiglana, nii et paljud praegused vallakodanikud on ilmale tulnud just selles hoones. Kolhooside loomise järel sai kunagisest vallamajast remonditöökoda. Tundmatuseni muutus ka hoone lähiümbrus.

Arvestades ettevõtjate huvisid ei taotlenud vald hoonet kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagasi ja nii seisab ta räämas ümbrusega tänapäevani.
Kuigi 1866.aasta vallaseadusega oli olemas õiguslik alus väiksemate valdade ühendamiseks suuremateks ja valdade ühendamine toimus kõige intensiivsemalt aastatel 1891 – 1895, jäid need seadusesätted mõisniku "Jaga ja valitse!" poliitika tõttu paljude valdade suhtes teostamata.
15.detsembril 1892. aastal ei olnud Emmaste Vallavolikogu enamus nõus talurahvaasjade komissari ettepanekuga liita Emmaste vallaga Vaemla valla külad Harju ja Õngu ning Kassari vallast Agapäe küla, ühtlasi lubada Orjaku ja Utu küla Emmaste vallast "Keina kogukonnale kuuluvaks lugeda". Orjaku küla läks siiski 1893.aastal halduslikult Keina valla koosseisu. Hiljem liitusid Emmaste valla koosseisu järgmised varem Kassari mõisa kuulunud külad: Jabuse 1894.aastal, Vanamõisa 1895.aastal, Prähnu ja Ole 1906.aastal. Õngu ja Harju küla jäid endiselt Käinale, Utu küla aga Emmastele kuuluvaks.

2. Eesti Vabariigi aeg

Omariikluse päevil kuulus Emmaste vald Läänemaa koosseisu. Valla pindala 1934.aastal oli 131 km², elanike arv 3512. Asustus oli peamiselt koondunud valla lääne- ja lõunarannikule. Harju ja Õngu küla tulid Emmaste valla koosseisu. Harju küla all olnud endise Vaemla ja Käina kirikumõisale kuulunud heinamaad (Papsi rand) anti Käina valda kuulunud Kaasiku küla taludele, mis asusid heinamaast paarikümne kilomeetri kaugusel. Nii jäi osa Käina vallale eraldatud maid saarekestena Emmaste vallale kuuluvate maade keskele.
Sündimus ja loomulik iive olid tol perioodil kõrged. Emmastes oli väikese sisserände kõrval tegemist pideva väljarändega. Algkoolis mittekäinute protsent oli madal, kirjaoskamatuid oli vähem kui Eestis keskmiselt (Emmastes 1,2%), aga kõrgema ja keskharidusega isikuid oli samuti vähem kui Eestis keskmiselt.

3. Eesti NSV aeg

Peale võimuvahetust moodustati 1941.aastal Eesti NSV ÜN Presiidiumi ajutise seadluse põhjal Emmaste Valla TSN Täitevkomitee, milline alustas tööd 1944.aasta sügisel. Allus ta Hiiumaa TSN Täitevkomiteele.
1945.aastal moodustati Emmaste vallas Eesti NSV ÜN Presiidiumi seadluse "Küla Töörahva Saadikute Nõukogude moodustamise kohta" alusel 2 külanõukogu: Emmaste Küla TSN ja tema Täitevkomitee ning Leisu Küla TSN ja tema Täitevkomitee. Emmaste külanõukogu hõlmas valla lõunaosa administratiivkeskusega Viiterna külas. Leisu külanõukogusse kuulusid valla põhjapoolsed külad keskusega Nurste külas.
Vastavalt Eesti NSV ÜN Presiidiumi seadlusele 26.septembrist 1950.a."Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s" likvideeriti 1946.aastal loodud maakonnad.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr.282 19.juunist 1954.aastast liideti Leisu külanõukogu Emmaste külanõukoguga. Emmaste külanõukogu halduspiirkonda viidi Käina külanõukogu alla kuulunud suur Jausa küla.
1978.aastal jõustunud Eesti NSV Konstitutsioonis asendati külanõukogude nimetustes sõnad "Töörahva saadikute" sõnaga "Rahvasaadikute".
Sellest ajast kestis Emmaste Küla Rahvasaadikute Nõukogu ja tema Täitevkomitee 30.aprillini 1992.aastal.

4. Taas vallaks saamise aeg

1991.aasta 9.oktoobril kinnitas Emmaste Küla Rahvasaadikute Nõukogu Emmaste Valla Põhimääruse ja arengukava. 30.aprillil 1992.aastal anti väja ja jõustus vastuvõtmise päevast Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus "Hiiu maakonna Emmaste valla, Jõgeva maakonna Pala ja Raja valla, Lääne-Viru maakonna Haljala valla ning Viljandi maakonna Mõisaküla linna omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta".
Nii viisid 1990.aasta lõpul valitud rahvasaadikud ja täitevkomitee ellu külanõukogu saamise vallaks, muutudes ise vallavolikoguks ja vallavalitsuseks.
Sel perioodil oli volikogu esimees ja vallavanem ühes isikus, meil Aare Ernes. Volikogu liikmeid oli 15 (Virve Jõesaar, Vello Leo, Aet Käsn, Tiiu Veevo, Meelis Parve, Peeter Hiis, Ants Remmelg, Aare Ernes, Heller Sööl, Tiit Laja, Harri Hiis, Merike Kallas, Arvo Leisberg, Jaan Sadul, Valter Alliksoo)

5. Elu ja areng vallana

28.oktoobril 1993.aastal tuli esmakordselt kokku 3-ks aastaks valitud Emmaste Valla Volikogu, volikogu esimeheks valiti Jüri Lauter ja vallavanemaks Aare Ernes.
Volikogu liikmeid oli 13 (Jüri Lauter, Vello Leo, Jaan Pomerants, Ilme Naurits, Ago Salumäe, Margus Mäeots, Silvi Kadak, Aare Ernes, Heller Sööl, Tiit Laja, Harri Hiis, Mati Nurs, Arvo Leisberg).
Meie elu aabitsaks sai Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

Oli keeruline aeg, oli reformide aeg. 18.veebruaril 1994.aastal kinnitati uus Emmaste valla põhimäärus.

Sellel perioodil astus tagasi mitu volikogu liiget, nii osalesid volikogu töös lühemat-pikemat aega veel Maret Kirs, Ene Kikas, Ats Paomees, Olev Tukk, Toivo Koolmeister. 1995. aasta lõpust juhtis volikogu tööd Mati Nurs.
1995. aastal valmis Emmaste spordihall.

1996.aastal valitud vallavolikogusse kuulusid Jüri Lauter, Vello Leo, Peeter Lemkov, Ago Salumäe, Peeter Hiis, Aare Ernes, Toomas Vähejaus, Harri Hiis, Arvo Ulla, Urmas Nagel, Merike Kallas. Volikogu esimeheks valiti taas Jüri Lauter, vallavanemaks Kalev Kotkas. Loodi ka abivallavanema ametikoht, abivallavanemaks sai Heller Sööl. 1996.aastal kinnitati valla lipu-ja vapikavand. Moodustati Emmaste Päästedepoo. Viidi lõpule Emmaste POÜ põllumajandusreform. 1997.aastal sõlmiti leping AS Dagotariga töölisliini käikupaneku kohta ja paljud vallakodanikud said kalatehases tööd. Toimusid rahvaluulepäevad Baltica 97 ja sel püerioodil said alguse mitmed kultuuri- ja spordiürituste traditsioonid ( Emmaste rammumehe valimine, heategevusüritus Tohvri Hooldekodu heaks "Kõik muusikud Hiiumaalt ", emadepäevajooks). Seoses Kalev Kotkasé valimisega Riigikogu liikmeks 1999.aasta kevadel sai vallavanemaks Heller Sööl. 1999.aastal avati Sõru muuseum, algas aastaringne laevaliiklus Sõru-Triigi liinil, valmis Emmaste jalgrattatee. Sõru sadam sai tunnustuse kui parim väikesadam.

Alates 1999.aasta oktoobrikuu valimistest on vallavolikogu 9-liikmeline. Volikogusse kuulusid Jüri Lauter, Avo Kail, Kalev Kotkas, Elmo Söödor, Ago Salumäe, Tiit Veersalu, Kaul Kikas, Liidia Nigul, Tiit Laja. Volikogu esimeheks valiti jätkuvalt Jüri Lauter, vallavanemaks Heller Sööl. 2000.aastal algas tööõpetuse maja renoveerimine, Sõrul toimus Rahvusvaheline Harrastusteatrite Festival. 19.augustil 2000 tähistati Emmaste kooli 80.aastapäeva ja 13.augustil 2005.aastal kooli 85.aastapäeva. 2001.aastal avati valla eakate heaks Emmaste Päevatuba. ES Sadolin AS-iga on vallal meeldivad koostöökogemused olnud juba 1996.aastast. 2002.aastal alustati koostöös AS Sadoliniga individuaalmajade omanikele soodustuste tegemist hoonete värvimisel konkursi "Emmaste kauniks" raames. Sellest ajast on konkurss toimunud igal aastal, osavõtt olnud aktiivne ja valla üldilme igati kaunimaks muutunud.

2002. aasta oktoobris valitud volikogu liikmed on enamus endised: Jüri Lauter, Avo Kail, Kalev Kotkas, Peeter Lemkov, Ago Salumäe, Kaul Kikas,Argo Olesk, Vahur Leenurm, Raivo Piil. Volikogu juhtis Jüri Lauter ja vallavanemana jätkas Heller Sööl. 2003. aastast kehtestati Emmaste vallas sündinud lapse sünnitoetuseks 8000 krooni, mis makstakse välja osadena- igaks sünnipäevaks kuni koolini 1000.-krooni. 2003.aastal tuli õpilaste vähesuse tõttu liita Leisu Algkool Emmaste Põhikooliga . Valmis tööõpetusmaja ja sai igati ajakohase sisustuse, uue näo sai ambulatoorium. Soetati uus koolibuss, ehitati tänavavalgustus Emmaste mõisa. Emmaste vald tunnistati konkursi "Kodu kauniks" võitjaks. 2004.a. 8.mail toimus Sõru muuseumis seminar " 750 aastat Sõru esmamainimisest". Kapitaalremondi tulemusel muutus sootuks Emmaste raamatukogu ilme nii seest kui väljastpoolt. 30.septembril 2005.aastal kehtestati Emmaste valla üldplaneering, jõudis lõpule pika eeltööga planeerimisprotsess.

2005.aasta oktoobris valisime volikogu, kes juhib valda ka käesoleval ajal: Jüri Lauter- esimees, liikmed Krista Leisberg, Avo Kail, Peeter Lemkov, Ago Salumäe, Ülo Kikas, Marko Pruul, Henn Martinson, Priidu Ratnik. Vallavanemaks sai Kalev Kotkas. Ja jälle kordus ajalugu: valisime Kalev Kotkase Riigikogu liikmeks. 25.mail 2007.aastal kinnitas vallavolikogu uueks vallavanemaks Tiit Veersalu. 2006.aastast on Tohvri Hooldekodu vallavalitsuse hallatav asutus. Uue ilme on saanud saun-pesumaja, katlamaja. Remonditööd jätkuvad. Käesoleva aasta sügiseks sai valmis lasteaia remont, tulemus on väga hea. Uue traditsioonina toimus valla ettevõtete ja asutuste mälumäng. 14. veebruaril 2007. aastal avati Emmaste Noortekeskus.

Kõige tähtsam kogu tehtu juures on vallakodanik – eks vallavolikogu ja -valitsus on langetanud erinevaid otsuseid selle nimel, et Emmaste vallas oleks hea elada. Arvamuse ja ettepanekute saamiseks on igal aastal kohtutud vallarahvaga Valgul, Jausas, Leisus, Emmastes ja viimastel aastatel ka Sõrul. Tundub, et aastatega on huvi nende kohtumiste vastu kasvanud, kasvanud on ka toetav ja positiivne suhtumine vallavalitsuse tegemiste vastu.

Valla elanike arv püsis väiksel tõusujoonel kuni 1995.aastani, siis hakkas pisitasa langema. Langus on kestnud 1600 piirimailt kuni 1408-ni 01.01.2006. Möödunud aasta jooksul võime rõõmustada väikese tõusu üle - 1415-le. Kui 2002.aastal sündis vaid 3 uut vallakodanikku, siis 2006.aastal koguni 21!

2007. aastal (novembri seisuga) on registreeritud 11 lapse sünd!