« Tagasi

Tänaseid toimetusi ära lükka homse varna

Kevad on käes ning kütteperiood hakkab lõppema. Tänaseid toimetusi ära lükka homse varna - see vanasõna sobib hästi alljärgneva loo juurde.

Nimelt, oleks otstarbekas küttesüsteem puhastada vahetult peale küttehooaja lõppu, mis annab kasutajale päris mitu eelist. Juba see, et kevadel on kindlasti hõlpsam leida korstnapühkijat kui sügisel, sest tavapäraselt tegeletakse küttesüsteemide puhastamisega just sügisel ja tõenäoliselt parimatel korstnapühkijatel on siis pikad järjekorrad.

 Alustuseks tuletame meelde, et küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast. Ilmtingimata tuleb hooldada kogu küttesüsteemi ja pühkida kõiki selle osasid. Teadaolevalt tuleb eramajas kutsuda korstnapühkija ükskord 5 aasta jooksul ning kortermajas ja ridaelamus igal aastal. Eramajas ise pühkides, tuleb kindlasti jälgida seadusest tulenevaid küttesüsteemi puhastamise nõudeid. Siis ja ainult siis  läheb eramajas isepühkimine arvesse ja vähemalt kord aastas puhastamise kohustus ongi täidetud.

Kevadel küttesüsteemi puhastamine annab kasutajatele ka ajalise eelise, kui peaks olema vajalik küttesüsteemi korrastada, remontida või välja vahetada. Järgmise kütteperioodi alguseni on siis piisavalt aega, et vajalikud parendused ära teha.

Jättes puhastamise sügisess võib tekkida olukord, kus korstnapühkija leiab küttesüsteemi puhastades sellel ohtlikud puudused ja soovitab kütteseadet mitte enne kasutada, kui puudused on kõrvaldatud. Korstnapühkija fikseerib leitud puudused ning teavitab sellest hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ka asukohajärgset päästekeskust. Edasi järgneb päästeinspektori külaskäik ning halvemal juhul kütteseadme kasutamise täielik peatamine puuduste kõrvaldamiseni. See tähendab seda, et te ei tohi oma kütteseadmeid kasutada ning peate külmade ja niiskete ilmadega leidma mingi teise võimaluse sooja saamiseks.

Kindlasti tekib paljudel lugedes mõte, et lihtne on rääkida ja nõuda ning ametnik ei tea, kui palju eelpool välja toodud tegevused võivad maksa minna. Pahameele tundmise asemel, tuleks endale hoopis ette kujutada kaalu, kus ühel pool on küttesüsteem ja teisel pool inimelud ning kogu kodune vara. Kumb on Teile olulisem? Küttesüsteemist alguse saanud tulekahju on üks enam levinumaid tulekahju tekkepõhjusi aastate lõikes. Katkise kütteseadme kasutamisel panete ohtu kogu oma pere, kortermajas lisanduvad veel ka naabrid. Kandes regulaarselt hoolt küttesüsteemi eest, loote te ohutuma ja turvalisema keskkonna oma kodudes.

Kutsuge korstnapühkija juba kevadel, kuulake teda ning tegutsege temalt saadud nõuannete järgi. Nemad on oma ala professionaalid ning nende jagatav tarkus on kulda väärt, mis aitab pikendada küttesüsteemi eluiga. Väär on arusaam, et 20, 30 või 40 aastat pole midagi juhtunud, ju ei juhtu ka edaspidi. Kui küttesüsteemi eest hoolt ei kanna, siis reaalsus, et 21. või 38. aastal juhtub on väga suur.

Korstnapühkija Erich Patraku sõnul tagab küttesüsteemide korrasoleku nende õigeaegne hooldamine ning õige küttematerjal.  Seaduse mõistes tähendab õigeaegne hooldamine korstnapühkija kutsumist kord iga viie aasta järel ja vahepealsel ajal ise pühkimist.  

Olge palun hoolsamad ja tegutsege mõistlikult, nii loote enda ümber ohutu elukeskkonna, kus on hea elada.  

Karmo Näkk
Lääne päästekeskuse peainspektor tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamise alal

 

Korstnapühkija Erich Patraku soovitused:

Küttesüsteemide õigeaegne hooldamine, mis täna seaduse mõistes tähendab korstnapühkija kutsumist kord iga viie aasta järel, vahepealsel ajal võib eramajades ise teha pühkimistöid, tagab küttesüsteemi korrasoleku.

Teine ja mitte vähem oluline asi, mis tagab küttekollete pikaealisuse on õige küttematerjal ja kütmine. Puutume oma igapäevases töös väga palju kokku olukordadega, kus ahjus põletatakse mahlapakke, kilekotte ja isegi laste mähkmeid. Sellise tegevusega rikutakse oma küttesüsteemid, suitsukäikudesse ja korstnasse tekib pigi ning tahma- ja pigipõleng korstnas või soojamüüris on ainult aja küsimus. Kusjuures pigi ladestub nii tugevalt küttesüsteemi seintele, et harjaga see lahti ei tule. Samas ei ole mõnikord pikemate suitsukäikude korral seda võimalik ka tuvastada ja peale korstna pühkimistöid, mille käigus harjaga pühitakse lahti pigi kihile ladestunud tahm, võib mõne kütmiskorra järel taaskord tekkida pigi põleng.

Vähemtähtis ei ole ka küttematerjal, mis peab olema kuiv. Õige kuiv puu on minimaalselt seisnud aasta õues riidas ja teise aasta kuuris. Küttemüüjatelt ostetud kuiv puu võib olla hoopis metsakuiv, mis ei ole sama mõiste. Metsakuivas puidus on niiskuse sisaldus suur ja see ei põle hästi, lisaks tekitab palju pigitamist. Puidule alternatiiviks on täna juba olemas igasugu briketid, kuid nendega kütmisel tuleb jälgida, et nende kütteväärtus võrreldes tavalise puiduga on kõrgem. Seega ei tohi panna briketti koldesse samapalju kui tavaliselt puid, võimalus oma küttekolle „lõhki" või üle kütta ning tulekahju oht on suur.

Ja veel soovitus kütmisel, siibritel on kaks asendit- kas kinni või lahti. Tõmmet reguleeritakse küttekolde õhuvõtu avadega, mitte siibriga.

Kui neid elementaarseid asju jälgida, peab küttekolle kaua vastu ja vajab ainult iga- aastast hooldust ning ülevaatust.